Helse-og-sosial_mainimage.jpg

Saemiedigkien healsoe- jïh sosijaalepolitihke våaroeminie åtna saemien åålmegi lea reakta hijven healsose, jïh seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaaledïenesjh seammalaakan goh jeatjah årrojh.

Tjïelth jïh staath dïedtem utnieh healsoe- jïh sosijaaledïenesji åvteste saemien årroejidie. Daate sæjhta jiehtedh dej aaj akte dïedte dïenesjem vedtedh mij lea sjïehteladteme saemien skïemtjiji daerpiesvoetese gïelen jïh kultuvren bïjre.

Faatoes daajroen gaavhtan saemien gïelen jïh kultuvren jïh healsoe- jïh sosijaalestaatusen bïjre dïenesjinie dle saemien skïemtjiji dïenesjefaalenassh geahpanieh.

Saemiedigkie barka

  • Seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaalefaalenassh saemien skïemtjijidie, seammalaakan goh jeatjah årroejidie
  • Staaten bieleste tjïelke mierieh bïejesuvvieh guktie edtja ulmiem jaksedh akten seammavyörtegs dïenesjen bïjre saemien årroejidie.
  • Dïedte healsoedïenesjen åvteste daajrojne jïh maahtojne saemien gïelesne jïh kultuvresne akten bijjemes daltesasse lutnjesåvva
Paulsen, Lars Filip.jpg

Rådsmedlem
Parti: Høyre
Valgkrets: Vesthavet

Maanavaarjelimmie

Saemiedigkie krööhkeste maanaj reaktah jïh daerpiesvoetem saemien gïelem jïh kultuvrem gorredidh maanavaarjelimmiehoksen nuelesne. Nasjonaale åejvieladtjh dïedtem utnieh staateles bïhkedassh buektedh juktie hoksed saemien maanah åadtjoeh sijjen gïelem jïh kultuvrem gorredidh maanavaarjelimmiehoksen nuelesne. Saemien maanaj leah reaktah stuvrehtamme nöörjen laakesne jïh gaskenasjonaale konvensjovnine mah vihtiestieh maanaj lea reakta byjjenæmman jïjtsh gïeline jïh kultuvrine. Saemien maanah leah meatan vaaltasovveme EN:n konvensjovnine maanaj reaktaj bïjre jïh EN:n bæjhkoehtimmie aalkoealmetji bïjre.

 EN:n Maanakonvensjovne vihteste saemien maanaj reaktam gïelem, kultuvrem jïh religijovnem nuhtjedh. gaskem jeatjah dle konvensjovnen artihkele 20 vihteste edtja eensilaakan krööhkedh maanaj bijjiedimmie åådtje jåerhkedh jïh maanaj etnihkeles, religjööse, kultuvrelle jïh gïeleldh maadtoem krööhkedh hoksesjïehtesjimmesne.

Tjïelten lea dïedte maanavaarjelimmiedïenesjen åvteste. Maanavaarjelimmiedïenesje edtja gaskem jeatjah raerieh jïh bïhkedimmiem vedtedh fuelhkide, goerehtimmieh darjodh jis bïeljelimmieh åådtjeme tsiehkiej bïjre maanaj luvnie, nænnoestimmieh darjodh maanavaarjelimmielaaken mietie jïh aamhtesh ryöjredidh gïetedæmman fylhkenmoenehtsisnie..

Staate Bufetaaten baaktoe dïedtem åtna foestegåetiej, beredskapsgåetiej jïh maanavaarjelimmieinstitusjovni åvteste.

Saemiedigkie barka:

  • Saemien maanaj reaktah jïh daerpiesvoeth juktie saemien gïelem jïh kultuvrem vaarjelidh, maanavaarjelimmien hoksen nuelesne gorresuvvieh
  •  Lissiehtamme maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh kultuvresne gaajhkine daltesinie maanavaarjelimmiedïenesjisnie. Dïedte dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie.

Healsoe

Saemiedigkie seammavyörtegs healsoedïenesjen åvteste barka saemien åålmegasse mij saemien gïelem jïh kultuvrem krööhkie. Evtiedimie hijven healsoste saemien åålmegasse tjuara vihtiestamme daajrose bigkedh saemien åålmegen healsoen jïh jieledetsiehkien bïjre, jïh mah faktovrh mah saemiej healsoem tsevtsieh.

  Mijjen ulmie lea iktegisth saemien skïemtjiji reaktah jïh daerpiesveoth seammavyörtegs healsoe- jïh sosijaaledïenesjidie gorredidh.

Nöörjesne tjïelth mah dïedtem utnieh voesteshealsoedïenesjen åvteste  (v.g. staeriesdåaktereöörnege, dåakterevaeptie, skïemtjehïejmedïenesjh, hïejmesujhteme). Staaten lea dïedte sjïerehealsoedïenesjen åvteste (skïemtjegåetie, neavroebïeljelimmiedïenesje, skïemtjebïjledïenesje, psykiatrijen institusjovnh). Fylhkentjïelth dïedtem åtna baeniehealsoedïenesjen åvteste. Fylhkentjïelth edtjieh aaj tsevtsiedæjjine årrodh almetjehealsoebarkose fylhkine jïh edtjieh tjïeltide viehkiehtidh dej almetjehealsoebarkosne. Nasjonaale åejvieladtjh dïedtem utnieh eensi healsoedïenesjh faalehtidh aaj saemien årroejidie.

Saemiedigkie barka:

  • Seammavyörtegs healsoedïenesje saemien årroejidie mij saemien gïelem jïh kultuvrem våaroeminie åtna.
  • Lissiehtamme maahtoe jih daarjoe saemien gïelesne jïh kultuvrene gaajhkine daltesinie healsoedïenesjisnie. Dïedte dan åvteste lea aktene bijjeems daltesisnie.
16.9.2015
Last ned

Utredning. Kommunereformen og samiske interesser

Sosijaale

Tjïelti lea dïedte sosijaale dïenesjh vedtedh, sosijaale dïenesjh leah vuesiehtimmien gaavhtan faalenasse funksjovneheaptoes almetjidie, hïejmedïenesjh, NAV-dïenesjh, persovneles klahke, viehkiefaalenasse, ekonomeles sosijaaleviehkie, gåetiefaalenasse dejtie mah dam daarpesjieh, råajvarimmie dejtie mah geeruvevierhtieh nuhtjieh.

Nasjonaale åejvieladtjh dïedtem utnieh staateles bïhkedassh buektedh juktie gorredidh saemien utnijh maehtieh seammavyörtegs sosijaaledïenesjh åadtjodh mah saemien gïelem jïh  kultuvrem våaroeminie utnieh.

Faatoes daajroen gaavhtan saemien gïelen, kultuvren jïh healsoe- jïh sosijaalestaatusen bïjre dïenesjinie, dle dïenesjefaalenasse dejtie saemien skïemtjijidie geahpene.

 Saemiedigkie barka:

  • Seammavyörtegs sosijaaledïenesje saemien åålmegasse mij saemien gïelem jïh kultuvrem våaroeminie åtna.
  • Lissiehtamme maahtoe jïh daajroe saemien gïelesne jïh kultuvresen gaajhkine daltesinie sosijaaledïenesjinie. Dïedte dan åvteste lea aktene bijjemes daltesisnie.

Reaktah

Saemien skïemtjijh reaktah utnieh nasjonaale laaki jïh gaskenasjonaale konvensjovni tjïrrh.

Saemielaaken § 3 - 5 årroejidie saemien reeremedajvesne reaktam vadta saemien nuhtjedh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh, voenges jïh regijonaale byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine, jïh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne. Seammalaakan dle Skïemtjijereaktalaake  § 3 - 5 tjïerteste skïemtjijh reaktam utnieh bïevnesh åadtjdh mah leah sjïehtedamme dåastojen individuelle tsiehkide, goh aaltere, geervevoete, dååjrehtimmie jïh kultuvre- jïh gïelemaadtoe. Ot.prp. nr. 12 tjïerteste reakta bïevnesh åadtjodh, mij lea sjïehtedamme dan aktegs skïemtjijen individuelle daerpiesvoetese, sæjhta jiehtedh skïemtjijh mah saemiestieh byöroeh toelhkem utnedh, jallh skïemtjijh byöroeh viehkiem åadtjodh healsoebarkijijstie mah saemiestieh gosse daate lea daerpies ihke skïemtjije edtja dejtie bïevnesidie åadtjodh mah leah krïevenassi mietie laakesne.

Vijriesåbpoe dle ILO-konvensjovnese nr 169 vuesehte aalkoealmetji jïh tjïertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, EN:n konvensjovnese maanaj reaktaj bïjre jih EN:n bæjhkoehtimmie aalkoealmetji reaktaj bïjre. ILO-konvensjovne artihkele 25 gorrede saemieh reaktam utnieh meatan årrodh sjyöhtehke healsoefaalenassh evtiedidh, jïh vihteste saemieh reaktam utnieh hijven healsoedïenesjh åadtjodh..

Svaalhtesh sjyöhtehke laakide mah leah saemien skïemtjiji reaktaj bïjre

Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bijre (saemielaake).
§ 3-5. Vijriedamme reakta saemien nuhtjedh healsoe- jïh sosijaalesuerkesne

Laake tjïelten healsoe- jïh hoksedïenesji bïjre j.v. (healsoe- jïh hoksedïenesjelaake)
§ 3-10. Skïemtjiji jïh utniji tsevtsemefaamoe jïh laavenjostoe jïjtjevyljehke årganisasjovnigujme

Laake skïemtjije- jïh utnijereaktaj bïjre (skïemtjije- jïh utnijereaktalaake).
§ 3-5. Bïevnesi hammoe

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!