Saemiedigkie tuhtjie vihkeles aktine ellies saemien ööhpehtimmiepolitihkine. Daajroe lea vihkeles siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan. Maanagïertem, maadthlïerehtimmiem, jollebe ööhpehtimmiem jïh dotkemem dåarjoehtidh lea eevre vihkeles jis saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemien aarvoej, visjovni, prioriteradimmiej jïh premissi mietie.

Saemiedigkie sæjhta:

  • Saemien perspektijve gorresåvva nasjonaale, noerhtelaanten jïh gaskenasjonaale politihkesne ööhpehtæmman jïh dotkemasse.
  • Saemien perspektijve gorresåvva laakine jïh stuvremetjaatseginie maanagïertese, maadthlïerehtæmman, jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse. 
  • Saemieh dam maahtoem, daajroeh jïh tjiehpiesvoeth åadtjoeh mah krïevesuvvieh juktie jieliedisnie bïerkenidh, juktie maehtedh   saemien gïelem jïh saemien siebriedahkem vaarjelidh jïh evtiedidh, jïh eadtjohkelaakan meatan årrodh saemien, nasjonaale jïh gaskenasjonaale siebriedahkesne.
  • Daaroeh hijven daajroeh åadtjoeh saemien kultuvren, siebriedahken jih histovrijen bïjre.

Byjjenimmie- jïh lïerehtimmiegoevtesen barkijh jïh gaskesadtemebïevnesh

Mikkelsen, Mikkel Eskil.jpg

Raerielïhtsege
Krirrie: NSR

Learoesoejkesjh

Learoesoejkesjh leah mieriedimmieh faagi bïjre, ulmiej bïjre lïerehtæmman, gamtoen bïjre lïerehtimmeste jïh tjïrrehtimmien bïjre lïerehtimmeste. Lissine dan sïejhme learoesoejkesjevearhkan Maahtoelutnjeme, akte jïjtsesaemien learoesoejkesjevierhkie gååvnese Learoesoejkesjevierhkie Maahtoelutnjemasse – Saemien.

Bijjemes bielie- aarvoeh jïh prinsihph maadthlïerehtæmman lea akte bielie learoesoejkesjevierhkeste jïh lea ektie nöörjen maadthlïerehtæmman jïh saemien maadthlïerehtæmman. Aarebi prinsihph lïerehtæmman saemien skuvlesne lin aktene jïjtse tjaatsegisnie. Orre bijjemes bielie edtja daan beajjetje Sïejhme bielien åvteste båetedh, Prinsihph lïerehtæmman jïh Prinsihph lïerehtæmman – saemien.

Reerenasse lea bijjemes bieliem vihtiestamme, men ij leah faamoem åådtjeme annje. Daan biejjien Sïejhme bielie mij lea faamosne. Mennie mieresne dïhte orre bijjemes bielie faamoem åådtje sæjhta jearohke årrodh orrestimmeste learoesoejkesjijstie.

Learoevierhtieh

Saemiedigkien  lea dïedte evtiedimmien åvteste saemien learoevierhtijste noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien gïelesne. Saemiedigkie barka ihke saemien learohkh saemien learoevierhtieh utnieh mah leah daaletje learoesoejkesjevierhkien mietie noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelesne, jïh hijven bïevnesh dej bïjre gååvnesieh.

Mijjieh libie premissedeallahtæjja juktie saemien learoevierhtieh evtiedidh jïh beetnehvierhtieh dåarjobe saemien learoevierhtieprosjektide. Saemiedigkie ulmiem, strategijh jïh råajvarimmieh tjïerteste viehkievierhtide juktie learoevierhtieh evtiedidh soejkesjevierhkiej jïh budsjedteprosessi tjïrrh. Saemiedigkie vierhtieh joekede, vaaksjoste jïh gïehtjede dåarjoem learoevierhtide mierien sisnjelen laakijste jïh njoelkedassijste. Saemiedigkie sov learoevierhtiebarkoem ektede dan nænnoestamme dahkoesoejkesjasse learoevierhtieevtiedæmman 2015-2018. Dahkoesoejkesje ållermaahta visjovnh, råajvarimmieh jïh fokusesuerkieh juktie learoevierhtieh evtiedidh daaletje soejkesjevierhkiej mietie.

Dåarjoe evtiedæmman learoevierhtijste

Saemiedigkie fïerhten jaepien dåarjoem evtiedæmman saemien learoevierhtijste joekede. Saemiedigkien dahkoesoejkesje evtiedæmman learoevierhtijste 2015-2018 våaromem vadta dejtie fïerhten jaepien prioriteradimmide learoevierhtieevtiedimmien bïjre. Bertemh, gïehtelimmieh jïh privaate institusjovnh jïh jeatjah byjresh maehtieh dåarjoem åadtjodh juktie sïejhme jïh sjïere sjïehteladteme learoevierhtieh evtiedidh maadthlïerehtæmman. Maahta dåarjoem vedtedh orreevtiedæmman, baaltelåhkoeh, orretrygkeme, staeriedimmie daaletje learoevierhtijste, lissiebiehkieh jallh lissiehtimmie learoevierhteste/learoevierhkeste.

Learoevierhtiejarnge

Learoevierhtiejarngen akte våarhkoe gaajhki saemien learoevierhtiejgujmie/ lïerehtimmievierhtiejgujmie noerhte-, julev- jïh åarjelsaemien gïelesne mah leah bæjhkoehtamme jaepiej tjïrrh, jïh mah iktemearan olkese båetieh. Vuesiehtimmien gaavhtan tjoejegærjah, plakaath, daabloeh, nossemespïelh, musihke, heamturepaahkh (soptsestimmiepaahkh) jïh filmh. Learoevierhtiejarnge gaajhkem namhtah löönede maanagïertide, skuvlide, studentide jïh aaj mubpide.

Bïevnesh vierhtiej bïjre aaj learoevierhtieportaalesne Ovttas|Aktan|Aktesne gååvnesieh. Gåarede vierhtide löönedh nedteportaalen baaktoe www.ovttas.no, learoevierhtiejarngesne guessine mïnnedh jallh gaskesadtedh tellefovnesne 78 48 42 22. Learoevierhtiejarnge lea gaahpode gaajhkh biejjieh ts. 09.00-15.00

Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh nedtesne

Saemien learoevierhtieportaale Ovttas|Aktan|Aktesne lea bïevnesh tjöönghkeme saemien learoevierhtiej bïjre. Datne gaavnh guvvieh, gærjah, filmh, tjoejh, lïerehtimmiematerijellem jïh digitaale vierhtieh, tjaalegh jïh tjaatsegh  mah maehtieh datnem viehkiehtidh lohkehtæjjine årrodh saemien skuvline. Learoevierhtiejarnge laavenjostoe Saemiedigkien learoevierhtiejarngine löönedimmien bïjre vierhtijste.

Maadthlïerehtimmie

Saemien gïele, kultuvre jïh aerpievuekien daajroe leah vihkeles aarvoeh saemien maadthlïerehtimmesne. Vihkeles saemien maanah jïh noerh åadtjoeh jïjtsh gïelem lïeredh, jïjtse gïelesne lïeredh, saemien siebriedahkejieleden, histovrijen jïh aerpievuekiej bïjre lïeredh abpe 13-jaepien skuvletïjjen maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne. Daate saemien maanaj jïh noeri identiteetem nænnoestahta, dej aktem jearsoes viedteldimmiem jïjtsh kultuvresne vadta jïh dah goerkesem åadtjoeh dah leah akte bielie aktede stuerebe ektiedimmeste goh saemieh jïh aalkoealmetjh.

Maadthlïerehtimmie lea abpe 13- jaepien skuvletïjje, maadthskuvle jïh jåarhkelïerehtimmie. Saemien learohkh maadthlïerehtimmesne reaktoem utnieh saemien lïerehtimmiem åadtjodh. Saemien lïerehtimmiem lea:

  • saemien gïelelïerehtæmman
  • reaktoe lïerehtæmman saemiengïelesne
  • reaktoe lïerehtæmman saemien learoesoejkesjevierhkien mietie

Gaajhkh saemien maanah jïh noerh reaktoem utnieh saemien lïeredh, mejtie byögkeles maadthskuvlesne jallh jåarhkeskuvlesne Nöörjesne vaedtsieh. Reaktoeh lïerehtæmman saemien gïelesne jïh saemien learoesoejkesjen mietie leah vielie gaertjiedamme, jïh eah leah faamosne gaajhkide learoehkidie daan biejjien. Maahtah vielie saemien maanaj jïh noeri reaktaj bïjre lohkedh nedtesæjrojne daesnie:Norges nasjonale institusjon for menneskerettigheter (Nöörjen nasjonaale institusjovne almetjereaktide)

Skuvleaajhtere, daate sæjhta jiehtedh tjïelte jallh fylhkentjïelte mij dïedtem åtna saemien lïerehtæmman sjïehteladtedh. Dan bïjre maahtah vielie lohkedh daesnie: saemien lïerehtimmie.

Saemiedigkien lea faamoe laaken mietie learoesoejkesjh evtiedidh faagesne saemien jïh jeatjah saemien faagine. Saemiedigkien aaj faamoe saemien sisvegem vihtiestidh saemien, parallelle learoesoejkesjinie jïh sïejhme learoesoejkesjinie mah åtnasuvvieh skuvlijste Nöörjesne. Dan bïjre maahtah vielie lohkedh daesnie: learoesoejkesjh.

Saemiedigkien lea dïedte saemien learoevierhtieh evtiedidh. Dan bïjre maahtah vielie lohkedh daesnie: dåarjoe evtiedæmman learoevierhtijste.

Jeatjah viehkiedïrregh mejtie Saemiedigkie åtna juktie saemien maadthlïerehtimmiem eevtjedh:
Stipende learoehkidie mah saemien veeljieh jåarhkeskuvlesne
aerpievuekien daajroe jïh saemien miehtjieåtnoe maadthskuvlesne
stipende jollebe ööhpehtæmman mah aaj leah faamosne studentide mah saemien lohkehtæjjaööhpehtimmiem jallh jollebe ööhpehtimmiem vaeltieh åarjel-, julev- jallh noerhtesaemien gïelesne

Maahtah vielie gaavnedh Saemiedigkien barkoen jïh prioriteradimmiej bïjre Saemiedigkien bïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre jïh Saemiedigkien budsjedtesne.

Faageorrestimmie

Learoesoejkesjevierhkie Maahtoelutnjeme jïh Maahtoelutnjeme – saemien edtja orrestovvedh.

Gaajhkh learoesoejkesjh maadthskuvlesne jïh sïejhme learoesoejkesjh jåarhkelïerehtimmesne edtjieh orrestovvedh. Faagh edtjieh sjïehteleslåbpoe sisvegem, tjïelkebe prioriteradimmieh jïh progresjovnem åadtjodh, jïh ektiedimmie faagi gaskem edtja buerebe sjïdtedh. Laejhtehks ussjedimmie jïh ussjedadteme edtjieh akte vihkeles bielie årrodh destie maam learohkh edtjieh skuvlesne lïeredh.Sjugniedihksvoete jïh lïeremestrategijh leah aaj vihkeles, jïh praktihkeles jïh estetihkeles faagh edtjieh nænnoesåbpoe sjïdtedh.

Maahtoeulmieh jïh vihkielommes tjiehpiesvoeth edtjieh annje sisveginie årrodh learoesoejkesjisnie. Aarvoevåarome bijjemes bielesne edtja learoesoejkesjinie tjåadtjodh. Golme dåaresthfaageles teemah edtjieh meatan vaaltasovvedh gaajhki faagi sïjse: Demokratije jïh meatanårrojevoete, monnehke evtiedimmie jïh almetjehealsoe jïh jieledehaalveme.

Faageorrestimmesne edtja gïengelelïeremem prioriteradidh.

Barkoe faageorrestimmine joe juhtieminie, jïh orre learoesoejkesjh edtjieh gaervies årrodh tjaktjen 2020.

Faageorrestimmie lea golme boelhkine juakeme:

Voestes boelhke (2017-2018): Gaavnehtidh mij lea vihkielommes maam learohkh edtjieh maehtedh fïerhtene faagesne, jarngebiehkieh evtiedidh.

  • Jarngebiehkieh evtiedidh faagine, mah leah gaajhken bïjre maam learohkh tjuerieh lïeredh juktie maehtedh faagem haalvedh, jïh dam vihkielommes sisvegem learohkh edtjieh lïeredh, vihkeles dïejvesh, vuekieh, ussjedimsvuekieh, daajroesuerkieh jïh smaaregehammoeh faagesne.
  • Gaavnehtidh guktie aarvoevåarome jïh bijjemes bielie edtja meatan vaaltasovvedh faagine.
  • Gaavnehtidh guktie doh vihkielommes tjiehpiesvoeth jïh dåaresthfaageles teemah edtjieh meatan vaaltasovvedh faagine.
  • Learoesoejkesjestruktuvrem guhkiebasse evtiedidh
  • Njoelkedassh darjodh barkose learoesoejkesjeevtiedimmine.

Mubpie boelhke (2018-2019): Learoesoejkesjh jïh bïhkedimmie- jïh dåarjoevierhtieh evtiedidh. Bijjemes bielie jïh jarngebiehkieh edtjieh våaromem bïejedh soejkesjidie. Bijjemes bielie – aarvoeh jïh prinsïhph leah vihtiestamme, men ij faamoem åådtjeme.

Dåehkieh edtjieh tjåanghkan bïejesovvedh mah edtjieh learoesoejkesjidie evtiedidh. Almetjh learoesoejkesjedåehkide raeriestidh.

Bïhkedimmie- jïh dåarjoevierhtieh edtjieh dorjesovvedh skuvline jïh dejgujmie ektine mah learoesoejkesjigujmie berkieh sijjen aarkebiejjien. Dellie tjuara daejredh mah daerpiesvoeth skuvlh utnieh daennie ektiedimmesne.

Gåalmede boelhke (2019-2020): Learoesoejkesjh edtjieh illesovvedh. Skuvlh, skuvlen aajhterh jïh lohkehtæjjaööhpehtimmieinstitusjovnh edtjieh ryöjredidh learoesoejkesjidie åtnose vaeltedh. Ööhpehtimmiedirektoraate aktem ræhpas prosessem veeljeme learoesoejkesjeorrestimmien sjïekenisnie. Gaajhkesh maehtieh prosessem fulkedh jïh vuajnoejgujmie/lahtestimmiejgujmie båetedh mearan daate barkoe juhtieminie. 

Barkoe irhkemen vööste

Saemiedigkieraerie sæjhta irhkemem giehpiedidh. Mijjen mïelen mietie gaajhkh maanah jïh noerh reaktam utnieh byjjenimmiem jïh lïeremebyjresh utnedh gusnie irhkeme jïh trïegkenasse eah gååvnesh. Dan åvteste sïjhtebe barkoem lissiehtidh irhkemen vööste skuvline, maanagïertine, astoeaejkiesijjine jïh kraannaj gaskemsh. Daate dovne noeri jïh geerve almetji dïedte.

Maam darjoeh gosse irhkemem vuajnah? Aelhkemes lea rudtjem dan vööste jarkedh, ov goh ij dam vuejnieh. Ussjedidh: gie akt byöroe dan bïjre bïeljelidh. Datne lea dïhte «gie akt». Soptsesth lohkehtæjjese, saavrehtæjjese jallh jeatjah geerve almetjasse. Jallh dagke maahta ryöktesth jiehtedh dïsse mij irhkie?

Tjuara irhkemem tjöödtjestidh

Barkoe irhkemen vööste ij naan aarvoem utnieh jis ij låhkoem giehpedh dejstie maanijste, noerijste jïh geerve almetjijstie mah irhkemem jïh trïegkenassem dååjroeh. Mijjieh daejrebe daate skuvlesne, skuvlegeajnosne, gåårvedstjiehtjielisnie jïh astoeaejkien darjoeminie sjugniehtåvva. Desnie gusnie almetjh fealedeminie.

Viehkie jïh bïhkedimmie

Daesnie viehkiem jïh skraejriem gaavnh barkosne irhkemen jïh trïegkenassen vööste:

Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie

Dotkeme jïh dåarjelimmie jollebe ööhpehtimmesne leah vihkeles vaarjelimmien, nænnoestehtemen jïh evtiedimmien gaavhtan saemien siebriedahkeste. Saemiedigkie vuajna daerpies dotkemebaseradamme daajrojne reeremisnie jïh politihkeles evtiedimmmesne. Vihkeles saemien guhkiebasse evtiedidh goh dotkemegïele

Aaj vihkeles sjïehteladtedh jïh skraejriem vedtedh jieniebidie saemide dotkijinie sjïdtedh jïh jïjtse siebriedahkesne dotkedh, jïh aaj sisvegem åadtjodh saemien tsiehkiej bïjre/saemien gïelesne dejnie profesjovneööhpehtimmine mah joe gååvnesieh jïh dejnie mah båetije aejkien båetieh.

Saemiedigkien politihke sæjhta saemien tsevtsemefaamoem jïh perspektijvem gorredidh dotkemisnie jïh jollebe ööhpehtimmesne sjyöhtehke moenehtsinie, ståvrojne jïh raerine. Gosse lïhtsegh raereste jïh nammohte dle Saemiedigkie gegkeste saemien ïedtjh gorredidh DjE-suerkesne.

Saemiedigkie vïhtesjæjjastatusem åtna programmeståvrosne saemien dotkemasse Nöörjen dotkemeraeresne. Programmen bijjemes ulmie lea saemien dotkemem nænnoestehtedh, dovne kvaliteeten jïh daejremes kvaliteeten bïjre. Saemiedigkie ulmine åtna aktem staeries lïhsegem nammoehtidh Nöörjen dotkemeraerien ståvrose juktie saemien siebriedahken dotkemedaerpiesvoetem gorredidh.

Saemiedigkie lea nammoehtamme Gunn-Britt Retter jïh Roger Skarvik goh ståvroelïhtsegh Saemien jïlleskuvlesne boelhken 2015-2018. Persovneles sæjjasadtjh leah Outi Susanne Länsman jïh Ánde Somby.

Regijonaale dotkemefoenth

Saemiedigkie tjirkijh åtna foenteståvrosne regijonaale dotkemeraeride Noerhte-Nöörjesne jïh Gaske-Nöörjesne Noerhte-Nöörjen foenteståvrosne påastedåaktere Nord universiteetesne Astrid Dankertsen ståvroelïhtsege jïh prorektovre Line Kalad Saemien jïlleskuvlesne lea sæjjasadtje.

Foenteståvrosne Gaske-Nöörjese saemiedigkietjirkije Nora Marie Bransfjell ståvroelïhtsege jïh Sigbjørn Dunfjeld lea sæjjasadtje.

Saemiedigkie raeriestimmiereaktam åtna ståvroelïhtsegidie ståvrose  UiT Nöörjen Arktihkeles universiteetesne.

Lissine Saemiedigkien akte lïhtsege nöörjen UNESCO-kommisjovnesne. Lars Andreassen lea tjirkije daan boelhken.

 Faagestrategeles ektievoete saemien ööhpehtæmman

Tseegkeme aktede dagkeres ektievoeteste lea akte bielie juktie bæjjese fulkedh doh juvnehtimmieh Butenschøn-reektehtsisnie "Langs lange spor" jaepeste 2012. Saemiedigkieraerie lea rååresjadteme jïh soptsestalleme Maahtoedepartemeentine mearan barkoe jåhteme jïh lea madtjeles ihke ektievoete daelie lea tseegkeme jïh lea akte bielie Universiteete- jïh jïlleskuvleraereste. Ektievoete konstitueradamme sjïdti 19.03.2015. Saemiedigkie vïhtesjæjjam åtna ektievoetesne.

Avtehke: Else Grete Broderstad, Universiteteete Romsesne, mubpieåvtehke: Jelena Porsanger, Saemien jïlleskuvle

Lïhtsegh: Kirsti Strøm Bull, Universiteete Oslosne, Sonni Olsen, Universiteete Romsesne, Johan Strömgren, Saemien jïlleskuvle, Per Ravna, Universiteete Nordlaantesne, Åshild Karevold, Noerhte-Trööndelagen jïlleskuvle, jïh Mikkel Rasmus Logje, Saemien jïlleskuvle.

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!