– Åejvieladtjh leah saemien årroejidie beahteme jïh tjuerieh barkoem lissiehtidh

Aehpiejarngen tjaelemesijjie, Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije jïh Saemiedigkie leah tjyölkehke gosse jiehtieh: vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste jïh vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine tjuerieh itjmieslaakan vaaltasovvedh.

Ođas | Almmuhuvvon

EKTIE PREESSEBÏEVNESE AEHPIEJARNGEN TJAELEMESIJJESTE, MÏRRESTALLEME- JÏH SÏERREDIMMIETJIRKIJISTIE JÏH SAEMIEDIGKESTE:

Mahte 49 prosenth saemien nyjsenæjjijste Nöörjesne leah vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem dååjreme, taalh vuesiehtieh aktede reektehtsistie Nöörjen nasjonaale institusjovneste almetjereaktide. Vaanoej gaavhtan viehkieabparaatesne aaj maahta fåantojne årrodh man åvteste saemien nyjsenæjjah eah dam viehkiem åadtjoeh mïsse krïevenassem utnieh. Reektehtsisnie tjïerteste vædtsoesvoete saemien dajvesne maahta daaroedehtemepolitihken gaavhtan årrodh gelliej boelvi tjïrrh.

Tsiehkie itjmies. Joekoen daerpies orrestamme barkojne bijjemes dahkoesoejkesjinie, vaaksjome tjïeltijste jïh koordineradamme tjïelten dïenesjh gaajhkesidie.

–Ibie buektehth dam oktegh loetedh. Aamhtese Divtasvuodnesne lij dïhte mij gaajhkem eelki jïh lij siebriedahke jïjtje mij minngemosth skraejriem veelti guktie systeeme tjoeri maam akt darjodh. Saemien siebriedahke jarkelimmiem sæjhta. Reerenasse tjuara dahkoesoejkesjinie nierhkedh vædtsoesvoeten jïh daaresjimmien vööste saemien siebriedahkine, tjïelke jïh veele sjïehtedamme råajvarimmiejgujmie, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen jeahta.

Daerpies lissiehtamme maahtojne

Teematjåanghkosne vædtsoesvoeten bïjre nyjsenæjjaj vööste jïh vædtsoesvoeten bïjre lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine Saemiedigkesne Karasjohkesne gålkoen 26.b., jeenjesh dåarjoehtin pollise jïh viehkieabparaate tjuerieh sijjen maahtoem nænnoestehtedh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre. Tjåanghkoe lij akte laavenjostoe Saemiedigkien, Aehpiejarngen tjaelemesijjien jïh Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkijen gaskem kampanjen sjïekenisnie Sjaevehtsvoete jieledem vaalta. Faatoes gïeleldh sjïehteladteme jïh kultuvredaajroe leah lissie heaptoeh dejtie leerhkehtallijidie mah viehkiem daarpesjieh.

Jeenjesh dejstie mah lin tjåanghkosne vïenhtin lea joekoen daerpies dahkoesoejkesjinie vædtsoesvoeten jïh daaresjimmien bïjre saemien siebriedahkine, mij dorjesåvva laavenjostosne saemien siebriejgujmie. Tjåanghkosne aaj tjïertestin gaajhkesh dovnesh maehtieh jïh tjuerieh meatan årrodh gæmhposne vædtsoesvoeten vööste nyjsenæjjaj vööste jïh vædtsoesvoeten vööste lïhke ektiedimmine viehkine doestedh dan bïjre soptsestidh jïh bïeljelidh dastegh vædtsoesvoetem såvma.

Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo veanhta daerpies daam dåeriesmoerem vielie våajnoes darjodh.

–Vædtsoesvoete tjuara tjöödtjestidh daelie. Daelie vihtiestamme man jïjnje vædtsoesvoete jïh daaresjimmie lea, jïh mijjieh tjoerebe råajvarimmiejgujmie nierhkedh. Åejvieladtjh Justijsedepartemeentine njueniehkisnie, tjuerieh råajvarimmiesoejkesjem hoksedh, mejnie nearhka jïh bæjjese fulkie. Vædtsoesvoete lea joekoen ovvåajnoes saemien byjresinie, men ij sïjhth jiehtedh gadtsoesvoete lea jååhkesjamme. Saemien ålmah jïh baernieh tjuerieh væjkalåbpoe sjïdtedh vielie vædtsoesvoeten bïjre soptsestidh, Keskitalo jeahta.

Lissiehtamme barkoe juktie heerredidh jïh vaarjelidh

Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije Hanne Bjurstrøm jeahta lea tjyölkehke viehkieabparaate ij buektehth saemien årroejidie jaksedh heerredimmine, vaarjelimmine jïh viehkine gosse nyjsenæjjah vædtsoesvoetem lïhke ektiedimmine dååjroeh.

–Gellie tjïelkestimmieh: gïele, daajroe saemien kultuvren bïjre, leajhtadimmie, beetnegh, geografeles gåhkoeh, ov-koordineradamme viehkieabparaate. Ij guhte daejstie lea hijven gaatelassjh, men haestemh mejtie staate jïh tjïelte tjuerieh loetedh. Saemieh mah vædtsoesvoetem dååjreme seamma reaktam utnieh viehkiem åadtjodh goh jeatjah almetjh tjïeltesne, Bjurstrøm jeahta.

Tove Smaadahl, biejjieladtje åvtehke Aehpiejarngen tjaelemesijjesne jeahta lea daerpies aktine lissiehtamme barkojne  juktie heerredidh jïh vaarjelidh. Dotkeme vuesehte nyjsenæjjah mah vædtsoesvoetem dååjreme saemien siebriedahkine daamtaj eah doesth vædtsoesvoeten bïjre soptsestidh.

–Nåake tjïelteekonomije Saemien aehpie- jïh incestejarngem Karasjohkesne håvhtede, mij lea dïhte aajnehke Nöörjesne mij faalenassem vadta joekoen saemien årroji vööste. Saemien aehpie- jïh Vincentejarnge tjuara beerkesovvedh. Tjuara aktem hijven faalenassem saemien årroejidie gorredidh,  mij saemien gïelem jïh kultuvrem krööhkeste, Smaadahl jeahta.

Galhkuvetjaatsege

Akte galhkuvetjaatsege lea dorjesovveme tjåanghkoste, mij gaskem jeatjah lea bååstedebïevnese staatetjaeliejasse Knut Morten Johansen Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeenteste, mij lij meatan tjåanghkosne Karasjohkesne.

Våarome kampanjese Sjaevehtsvoete jieledem vaalta

Gålkoen 25.b. fïerhten jaepien dïhte gaskenasjonaale biejjie vædtsoesvoeten bïjre nyjsenæjjaj vööste jïh aalka gaskenasjonaale EN-kampanjem «16 Days of Activism Against Genderbased Violence». Sjaevehtsvoete jieledem vaalta daan rehpien nualan båata jïh lea akte laavenjostoe gaskem Aehpiejarngen tjaelemesijjie jïh Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije. Daan jaepien laavenjostebe aaj Saemiedigkine jïh jarngesne utnebe vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste jïh gadtsoesvoete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine. Maahtoejarnge kriminaliteeteheerredæmman lea beetnehvierhtieh vadteme kampanjese Sjaevehtsvoete jieledem vaalta. Kampanje ulmine åtna viehkiehtidh heerredidh doh guejmiebåvvastimmieh mej bïjre bïeljelamme.

Gaskese:
Gaskesadth mijjen govlesadtemebarkijigujmie jis vielie bïevnesh jallh gihtjehtimmieh sïjhth:

  • Aehpiejarngen tjaelemesijjie, Lone Alice Johansen: 97137691 Lone Alice Johansen ljo@krisesenter.com
  • Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije, Maj-Christel Skramstad: 95021487 / mcsk@ldo.no
  • Saemiedigkie, Siv Eli Vuolab: 95168927 jallh e-påaste: Siv.Eli.Vuolab@samediggi.no

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!