vold3.JPG
Govven: Sámediggi

Saemiedigkie lea gellie jaepieh tjoevkesem bïejeme vædtsoesvoetese saemien siebriedahkesne. Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta saemien skuvlh, siebrieh, gaarsjelimmiesiebrieh, institusjovnh jïh jeatjah byögkeles åejvieladtjh tjuerieh vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste biejjieöörnegasse bïejedh.

– Sïjhtem aaj saemien ålmah jïh baernieh haestedh vielie eadtjohke meatan årrodh digkiedidh guktie mijjieh edtjebe vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste heerredidh. Soptsestidie dov baerniejgujmie jïh voelpigujmie. Årrode meatan raasth bïejede. Bööredidie dejtie dïedtem vaeltedh guktie dej mïelehkh, åabpah jïh tjidtjieh leah jearsoes dovne gåetesne jïh siebriedahkesne, Keskitalo jeahta.

– Ij dïedtem vaeltieh

Saemiedigkie vielie dotkemebaseradamme daajroem sæjhta vædtsoesvoeten bïjre nyjsenæjjaj vööste, juktie aktem ållesth guvviem åadtjodh fåantojste jïh dej råajvarimmiej bïjre mah juhtieh. Tjuara heerreden råajvarimmieh evtiedidh vædtsoesvoeten vööste, maahtoe viehkieabparaatesne tjuara læssanidh jïh viehkie- jïh båehtjierdimmiefaalenasse tjuara evtiesovvedh.

– Saemiedigkie aktem dahkoesoejkesjen mietie gihtjeme reerenasseste vædtsoesvoeten vööste lïhke ektiedimmine, jïh vielie dotkemem sæjhta gaskem jeatjah fåantoej bïjre. Jalhts saemien siebriedahke aktem stoerre dïedtem åtna, ibie oktegh buektehth daam dåeriesmoerem nåhkehtidh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.

Daennie aamhtesisnie dåarjoem utnebe jieniebistie EN-årgaanijste, mah leah Nöörjem birreme råajvarimmieh vædtsoesvoeten vööste evtiedidh saemien siebriedahkesne.

– Mïrrestallemetjirkije lea aaj aamhtsem bæjjese vaalteme reerenassine. Læjhkan ij reerenasse dïedtem vaeltieh. Dam ibie guarkah jïh destie libie håjnoes, Keskitalo jeahta.

Sjaevehtsvoete jieledem vaalta

Saemiedigkie, aehpiejarngen tjaelemessijjie jïh Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije ektesne aktem seminaarem öörnedieh Saemiedigkesne gålkoen/rahkan 26. b. Seminaaren nomme lea vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste jïh vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine.

Aehpiejarngen tjaelemessijjie jïh Mïrrestalleme- jïh sïerredimmietjirkije kampanjem «Sjaevehtsvoete jieledem vaalta, (Taushet tar liv)»  dan vïjhteden jaepien iktemierien öörnedieh juktie vædtsoesvoetem lïhke ektiedimmine jïh guejmiebåvvastimmiem heerredidh.

Daan jaepien kampaanje aktem sjïere fokusem åtna vædtsoesvoetese nyjsenæjjaj vööste jïh vædtsoesvoete lïhke ektiedimmine saemien siebriedahkine. Nasjonaale Almetjereaktaj Instituhte Nasjonalt Institutt for Menneskerettigheter (NIM) aktem stoerre almetjerïekteles haestemem gaavneme daennie suerkesne, mij gïetesåvva «teemareektehtsisnie vædtsoesvoeten jïh daaresjimmiej bïjre saemien siebriedahkine». Goerehtimmieh vuesiehtieh raajan 49 % saemien nyjsenæjjijste Nöörjesne leah vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem dååjreme jïh vaanoej gaavhtan systeemesne dah eah dam daerpies viehkiem åadtjoeh.

– Ulmie seminaarine Saemiedigkesne lea aktem hijven digkiedimmiem h heaptoej bïjreåadtjod guktie saemien leerhkehtallijh edtjieh dejtie seamma reaktide åadtjoeh goh jeatjah årrojh. Guktie edtja barkoem nænnoestehtedh juktie vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem dan saemien leerhkehtallijen vööste heerredidh, hööptedh jïh goerehtalledh, Keskitalo jeahta.

Daelie nuekie

– Daelie tjoerebe dåeriesmoerem itjmieslaakan vaeltedh jïh heerredidh daate vædtsoesvoete jåarhka. Ibie vielie jååhkesjh mijjen nyjsenæjjah jïh nïejth vædtsoesvoetem jïh seksuelle vædtsoesvoetem dååjroeh, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.

Seminaaren programme
Lohkh vielie kampanjen bïjre Sjaevehtsvoete jieledem vaalta

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!