Rïhpestimmiehåalome Noerekonferansesne - Tjaktjen Tjåanghkoe

Rïhpestimmiehåalome Noerekonferansesne Mikkel Eskil Mikkelsen - Tjaktjen Tjåanghkoe.

Ođas | Almmuhuvvon

Gieries gaajhkesh dovnesh

Gæjhtoe ihke åadtjoem meatan årrodh daam noerekonferansem rïhpestidh, jïh aaj håalomem dijjese hööltedh ånnetji mænngan.

Daan jaepien EN:n gaskenasjonaale jaepie aalkoealmetjegïelide. Daan jaepien EN sæjhta aalkoealmetjegïeli tsiehkiem våajnoes darjodh jïh eevtjedh, jïh guemievoetese bööredidh juktie gïeli båetijem aejkiem gorredidh.Unesco lea jeahteme akte bielie gaajhkijste gïelijste veartenisnie sæjhta gaarvanidh jis ij råajvarimmiejgujmie nïerhkh juktie gïelide vaarjelidh. Veartenen ovrehte 6-7000 joekehts gïelijste, jienebh stoerretjuetie daejstie gïelijste maehtieh gaarvanidh, jïh gellie gïelh leah gaatesjen joe gaarvanamme. Aalkoealmetji gïelh leah joekoen prååsehke – Unescon læstoen mietie håvhtadamme gïeli bijjeli medtie 2680 gïelh leah håvhtadamme, jïh gaajhkh saemien gïelh leah daennie læstosne.

Saemiedigkie vuajna gïele lea maadthtjiehpiesvoete almetji luvnie. Gïele evtiesåvva reakadimmien raejeste jïh mijjem abpe jieledem dåerede. Gïelen tjïrrh maehtebe mubpiejgujmie gaskesadtedh, domtesi, åssjaldahki jïh nïekedassi bïjre soptsestidh, laavenjostoem sjugniedidh jïh veartenem mijjen bïjre guarkedh. Gïele lea vihkeles juktie mijjen identiteetem evtiedidh jïh damtedh, jïh maam akt jeahta gïeh mijjieh goh almetjh. Gïele aaj sæjhta vihkeles årrodh mijjen motorihkeles, sosijaale jïh emosjonelle evtiedimmesne. Jeatjah baakoejgujmie gïele joekoen daerpies mijjese almetjidie.

Aaj vuejnebe saemien gïelh leah vihkeles fïereguhten gïeleutniejasse, saemien årroejidie jïh evtiedæmman saemien siebriedahkeste. Saemien gïelh eah leah ajve govlesadtemen bïjre, men lïhke ektiedamme saemien identiteetese, kultuvreaarpan jïh ektiedæmman mubpide. Saemien gïelh leah symbovle mijjen ektievoetese, mijjen aarpan jïh mijjen baante mijjen maadtojde. Gïelen tjïrrh akte ektiedimmie mubpide sjïdtede, saaht maam gïelide mijjieh haalvebe jallh man vaeniem jallh jïjnjem gïelem haalvebe.

Dan gaavhtan Saemiedigkie vaarjelimmine jïh jieliehtimmine saemien gïelijste barka, jïh gïeli statusem siebriedahkesne nænnoestidh. Daan jaepien Saemiedigkie lea Saemiedigkien gïelestrategijine nïerhkeme – Gïelelutnjeme. Daate joekoen hijven sjeahta gaskenasjonaale jaepien aalkoealmetjegïelide. Gïelelutnjemen fokuse lea våajnoes darjodh, evtiedidh, dåårrehtidh jïh maahtoem lutnjedh gaajhkine daltesinie. Sæjhta joekoen gïelefaalenassi åvteste barkedh maanide jïh noeride, juktie maanah jïh noerh leah båetijen aejkien gïeleguedtijh. Gïelelutnjeme lea Saemiedigkien guhkiebasse barkoe saemien gïeli åvteste, jïh åssjaldahke lea dam gellie jaepieh tjïrrehtidh.

Saemiedigkien visjovne Gïelelutnjeminie lea saemien edtja iemie bieline årrodh siebriedahkeste, jïh gaajhkesh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien govledh, vuejnedh jïh nuhtjedh gaajhkine siebriedahkesuerkine. Åssjaldahke lea saemien edtja iemie bieline årrodh aarkebiejjeste dovne dejtie mah saemiestieh jïh daaroestieh.Gïelelutnjeme aktem guhkies barkoem våaroeminie åtna, jïh dam guhkiebasse barkoem NBS:ste 2016:18 Vaajmoegïele. Strategijh Gïelelutnjemisnie sijhtieh Saemiedigkien stuvremetjaatseginie årrodh dan guhkiebasse barkose juktie Vaajmoegïelem bæjjese fulkedh. Juktie ellies jïh akteraeresne lutnjemem saemien gïelijste jïh saemien gïelepolitihkeste åadtjodh, lea eevre daerpies nasjonaale, regijonaale jïh tjïelten åejvieladtjh leah meatan daennie barkosne. Naemhtie maehtebe sjïehteladtedh ihke saemien iemie jïh jielije gïeline sjædta siebriedahkesne.

Maehtede aaj meatan årrodh saemien gïelh lutnjedh. Dijjieh noerh lidie gïeli båetijem aejkiem! Dijjieh edtjede gïelide guhkiebasse jåerhkedh. Mejnie datne maahtah viehkiehtidh guktie saemien gïelh aaj båetijem aejkiem utnieh?

Daan biejjien saemien gïelh eah govlh dan daamtaj maam limh sïjhteme. Mijjen håhkoe lea jienebh sijhtieh saemiestidh, jïh maahta geerve årrodh, jïh akte stoerre sïlle, gïelem naakenigujmie jarkelidh mejgujmie vaane daaroestidh. Sïjhtem dijjem haestedh latjkoem darjodh aktine jeatjah almetjinie, dåtnoeh edtjeden aelkedh sinsitnine saemiestidh. Pryövh ajve ånnetji jis dov gïelevåarome ij leah dan nænnoes. Aalkoelisnie maehteden aelkedh saemiestidh såemies sjïere ektiedimmine, jïh dan mænngan jieniebinie ektiedimmine. Dagke maehteden latjkedh dåtnoeh edtjeden aelkedh saemiestidh mearan beapmoeståante. Ij daarpesjh dan stoerre sïlle årrodh aelkedh saemiestidh ånnetji ånnetji, jalhts saemien ij leah dov åejviegïele.

Jïh dijjese mah saemiestieh; jalhts gie akt dutnjien daaroste, ih edtjh aajhpehtovvedh, men jåerhkedh saemiestidh jïh naemhtie haestedh almetjidie dov bïjre saemiestidh. Naemhtie maehtebe meatan årrodh gïelide lutnjedh. Man hijven lea jis buektiehtibie jienebh gïeleutnijh åadtjodh gosse aalkoealmetjegïeli gaskenasjonaale jaepiem aavoedibie.

Aaj vihkeles saemien gïelh vååjnoeh aarkebiejjien. Gosse gïelh leah våajnoes dellie dïhte gïeli statusem siebriedahkesne lutnjie. Dijjese noeride, dagke sosijaale meedijah leah reaktoe sijjie gïelem våajnoes darjodh. Daesnie åarjelsaemien dajvesne akte joekoen hijven vuesiehtimmie guktie maahta saemien vuesiehtidh jïh eevtjedh sosijaale meedijinie. Instagramkontoe GÏELEVIEHKIE! Gïeleviehkie aktem joekoen hijven barkoem dorje, jïh mijjese nuepiem vadta gïelem vuejnedh jïh govledh mij ij dan daamtaj sosijaale meedijinie vååjnh. Gaajhkesh maehtieh meatan årrodh saemien gïelh våajnoes darjodh sosijaale meedijinie. Maehtebe statusem saemien gïelesne tjaeledh, såemies saemien baakoeh nuhtjedh, jallh amma lyjhkedh jïh videovh saemiengïeleldh sisveginie juekedh. Gaajhkesh mijjieh maehtebe ånnetji darjodh ihke gïelh edtjieh vååjnedh.

Tjoerem aaj Gïelevåhkoem neebnedh, mij lea akte dejstie råajvarimmijste Gïelelutnjemisnie, jïh aaj Saemiedigkien åejviemïerhkesjimmie EN:n gaskenasjonaale jaepeste aalkoealmetjegïelide. Golken 21. – 27. b. 2019 (våhkoe 43) lea voestes aejkien gïelevåhkoe öörnesåvva abpe laantesne. Ulmie Gïelevåhkojne lea saemien gïeli statusem lutnjedh, jïh daajroem lissiehtidh saemien gïeli jïh kultuvren bïjre abpe siebriedahkesne. Raaktan daan våhkoen saemien edtja govledh jïh vååjnedh gaajhkem lehkiem.

Gïelevåhkoe akte ektie barkoe juktie saemien gïelh våajnoes darjodh, jïh daajroem gïeli bïjre lissiehtidh. Privaate jïh byögkeles institusjovnh, jieleme, årganisasjovnh jïh jeatjah aktöörh bööresuvvieh saemien våajnoes darjodh raaktan dan våhkoen. Saemiedigkie lea jienebi stoerre aktöörigujmie gaskesadteme juktie dejtie bööredidh meatan årrodh gïelevåhkosne. Ektesne stuerebe dïedtem vaeltebe ihke saemien govloe, vååjnoe jïh åtnasåvva gaajhkine siebriedahkesuerkine.

Jalhts saemien lea håvhtadamme nåhkedh, saemien gïelh jåerhkieh kreeptjedidh. Håhkoe lea. Akte sjïdtije voerkesvoete saemiej gaskem gïelen jïh gïeleveeljemen bïjre, jïh ahkedh jienebh almetjh veeljieh meatan årrodh kuvsjine juktie gïelem bååstede vaeltedh maam boelvh dej åvtelen leah dasseme. Dejnie dajvine gusnie akte jallh göökte boelvh eah leah saemien nuhtjeme, noere geerve saemieh saemien bååstede vaeltieh jïh vååregelaakan pryövoeh dam sijjen maanide vedtedh. Orre boelve maanajgujmie mah saemiestieh sjïdtedeminie.

Nöörjen siebriedahke aaj saemien kultuvrem jïjtsasse vaalteme, jïh saemieh abpe laantesne stuerebe jååhkesjimmiem sijjen kultuvren jïh sijjen gïeli åvteste dååjroeh. Daelie stoerre ïedtje saemien siebriedahkese jïh tïjje ij leah maahteme buerebe årrodh akten ektie barkose gïelen åvteste.

Gegkestem dijjieh sïjhtede meatan årrodh guktie gïelevåhkoe dïhte lutnjeme sjædta maam saemien daarpesje. Sïjhtem dijjem juvnehtidh meatan fulkedh gïelevåhkoen nedtesæjrosne jïh sosijaale meedijinie. Desnie maahtah gaskem jeatjah gïehtjedidh mejtie naan öörnedimmieh dov lïhke gïelevåhkoen. Gegkestem dijjieh sïjhtede meatan årrodh gïelevåhkosne. Maehtede aaj viehkiehtidh gïelevåhkoem geerjehtidh sosijaale meedijidie viehkine ïebnetsegkijste#giellavahkku #giellavahkko jïh #gielevåhkoe. Viehkine gaajhkijste dijjeste gïeleåtnoem jïh gïeleldh statusem lutnjebe!

Maehtede vielie gïelevåhkoen bïjre vuejnedh saemiedigkien nedtesæjrosne jallh Gïelevåhkoe ohtsedidh facebookesne.

Vaajtelem dijjieh hijven konferansem åadtjode jïh gæjhtoe mov åvteste.

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!