Gieries gaajhkesh dovnesh,

Manne daam orrejaepiehåalomem aalkam soptsesinie 96 jaepien båeries Agnethe Nikoline Margrete Hansen Loråsen bïjre. 70 jaepieh dïhte sov saemien maadtoem tjïeki. Goh maana dïhte Fálesnuorrisne/Kvalsund byjjeni dan garre daaroedehtemeboelhken, gusnie åadtjoeji lïeredh dïhte saemien idtji naan aarvoem utnieh. Daan biejjien daejrebe jeenjesh mijjen almetjijstie dam vædtsoeh stillemem staateste goltelin.

Dah gaptide noeledin, orrijin saemiestidh jïh saemien identiteetem tjïekin.

Men daelie naakenh dejstie leah aalkeme sijjen saemien maadtoen bïjre soptsestidh, goh Agnethe. Sïjhtem Agnethem gijhtedh dan åvteste dïhte lea doesteme, jïh manne vaajtelem dovne Agnethe jïh altese fuelhkie gaarhkh utnieh juktie jåerhkieh geatskanidh dam saemien kultuvrem.

Maehtebe veanhtadidh jienebh dagkerh plearoeh soptsesh jieliedistie govledh gosse Saetniesvoete- jïh måahtadimmiekommisjovne daelie aalka salkehtidh guktie dïhte guhkies daaroedehtemepolitihke lea mijjem tsavtseme jïh annje mijjen tsavtsa. Daaroedehteme lea akte bielie Nöörjen histovrijistie, jïh ij leah ajve saemien jallh kveenen histovrije. Mijjieh aktem ektie goerkesem åvtetje tïjjeste daarpesjibie, jïh mijjieh daarpesjibie doh vaanesovmh dan saemien vööste gïetedidh mah leah sertiestovveme boelveste boelvese.

Jienebelåhkoen siebriedahke tjuara aaj sijjen bieliem dïedteste vaeltedh daennie prosessesne, jïh easkah dellie maehtebe måahtadidh: daaroeh jïh saemieh. Manne gegkestem mijjieh jearsoesvoetine mijjen dååjrehtimmiej bïjre soptsestibie jïh stoerresiebriedahke seammalaakan dejtie ræhpas mïeline dååste.

Mijjen soptsesh jïh mijjen gïelh leah goekije skaehtieh mijjen tjaebpemes gæstosne. Dah mijjen våaromem vihtiestieh goh akte raastehts åålmege, geerjehtamme njieljie laanti bijjeli. Dej saemien gïeli tjïrrh maehtebe aelhkieslaakan dovne laavenjostedh jïh govlesadtedh. Doh saemien gïelh mijjem ektiedieh goh akte åålmege jïh jieliemassem mijjen gellievoetese vedtieh.

Daan jaepien aavoedibie gïeli gellievoetem, juktie lea Ektiedamme Nasjovni gaskenasjonaale jaepie aalkoealmetjegïelide. Dïhte mijjese aktem hijven nuepiem vadta aktem lissie barkoem darjodh juktie mijjen gïelh vaarjelidh jïh eevtjedh.

Mov nïekedasse lea saemien gïelh aaj nuepiem åadtjoeh funksjonelle gïeline årrodh aktene digitaale tïjje-aaltarisnie, guktie mijjieh aaj maehtebe gaajhkh doh teknologeles, daajbaaletje dïrregh jïh viehkievierhtieh nuhtjedh – saemiengïelesne. Sïjhtem haestedh dejtie mah tjoevtenji nille tjahkasjieh daejtie okside mijjese rïhpestidh.

Saemiedigkie daelie gellie gïeleråajvarimmiejgujmie nearhka «Gïelelutnjemen» sjïekenisnie, mij lea mijjen gïelestrategije guhkiebasse, mij edtja sjïehteladtedh juktie doh saemien gïelh govlesuvvieh, åtnasuvvieh jïh leah våajnoes siebriedahkesne. Manne daejnie bööredem gaajhkesidie meatan årrodh daennie gïelebarkosne. Saemesth, guktie mijjen gïelh åadtjoeh evtiesovvedh jïh mijjen båetije aejkie maahta veaksahkåbpoe sjïdtedh.

Mijjieh faamoeh daarpesjibie mah baalkam tjoevkesjieh gosse goh jemhkielommes, mah mijjen båetijen aejkien åvteste gæmhpoeh jïh mah vaarjelieh gosse snöölhke iktemearan låavta. Ovmessie snöölhkh mijjem låevtieh: dïhte kraevies soejvene mij mijjen kreekh vijreminie jïh doh beetnehnïerhtsh mah eajhnaduvvieh mijjen eatnemem ryövedh.

Jovsset Ánte Sara-aamhtese lea tjoevkesem bïejeme guktie nöörjen politihke båatsoesaemide akten yskerigs tseahkan beaja. Daate aamhtese mijjem haasta, dan åvteste dïhte aktem prinsihpeles gyhtjelassem buakta mejtie nöörjen laake saemiej almetjereaktah krööhkeste?

Giehpiedimmieprosesse bovtsetaalen bïjre lea jeenjesidie tsavtseme, jïh jeenjesh leah sjaevehtsvoetesne læjjadamme. Doh viesjiesvoeth daan beajjetje båatsoelaakesne leah vihtiestamme dejstie aamhtesijstie mah reaktasuerkesne juhtieminie daelie. Dan åvteste Saemiedigkie rååresjimmesne Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesiebrine aktem båatsoelaakemoenehtsem nammoehtamme mij edtja aktem ellies gïehtjedimmiem darjodh laakeste, aktede saemien perspektijveste. Sïjhtem vihth staatem haestedh meatan årrodh daennie barkosne mijjine ektine, gusnie möönsterem bigkebe mij gorrede saemieh jïjtjh åadtjoeh meatan årrodh jïjtsh jieleden jïh båetijen aejkien bijjeli nænnoestidh, jïh mij maahta bievnije sjïdtedh jeatjah jieliemidie båetijen aejkien.

Båatsoesaemieh Åarjel Fovsen-Njarken sïjtesne leah sijjen tsevtsemefaamoereaktam krïeveme, sijjen barkosne bïegkefaamoebigkemem tjöödtjestidh dej gåatomelaantesne Fovsesne. Dah jiehtieh industrije dej jieliemassem håvhtede. EN:n Naeliesïerredimmiemoenehtse lea Nöörjem juvnehtamme gaajhkh el-faamoebigkemh tjöödtjestidh goske aamhtesem gaervies gïetedamme EN-systeemesne. Manne veanhtedem åejvieladtjh daam juvnehtimmiem goltelieh jïh estieh vuertedh.

Stoerresiebriedahke vaenie daajroem åtna dej saemien aamhtesi bïjre, dam aaj reaktasuerkesne vuejnebe. EN lea aaj Nöörjem juvnehtamme hoksedh riektieh nuekies daajroem saemien tsiehkiej bïjre utnieh.

Faatoes daajroe akte dåeriesmoere sjædta aktegsalmetjidie mah vaanesovmh, nedtetrïegkenassem jïh intoleransem dååjroeh. Skuvle akte vihkeles dïrrege gæmhposne juktie båajhtoeh bïevnesh jïh aassjoejiehtegh nåhkehtidh.

Manne joekoen gijhteles dan åvteste mijjen leah væjkeles faagealmetjh meatan dennie nasjonaale barkosne learoesoejkesjidie orrestidh nöörjen maadthlïerehtæmman, juktie skuvle dïhte mij mijjen maanah jïh noerh hammoedieh jïh ööhpehtieh. Saemien faagealmetjh aktem joekoen stoerre barkoem darjoeh juktie hijven jïh reaktoe saemien sisvegem hoksedh gaajhkine faagine, gaajhkide learoehkidie. Maahta sæjlodh gosse iktesth tjuara saemien aamhtesh tjïelkestidh jallh voebnesjidh. Aellede gåajparostede, mujhtede aaj doh unnemes mietiemoerh dan reaktoe otnjegen vööste tjuvtjiedieh.

Manne saemien siebriedahkem garmerdem mij daelie jïjtje lea aalkeme ræhpaslaakan soptsestidh vædtoesvoetedåeriesmoeri bïjre. Naemhtie jiehtebe mijjieh ibie dagkeres tsiehkiem jååhkesjh. Mijjieh tjoerebe laavenjostoen tjïrrh stoerresiebriedahine vaestiedassem åadtjodh man saemien årrojh sagke stuerebe vaahram utnieh vædtsoesvoetem dååjredh goh jienebelåhkoen årrojh, jïh mijjieh sjïehtedamme råajvarimmieh daarpesjibie mah maehtieh dam tsiehkiem nåhkehtidh. Vædtsoesvoete ij leah jååhkesjamme saemien kultuvresne jïh daah aamhtesh eah edtjh åadtjodh mijjem tjïelkestidh goh akte åålmege. Sïjhtem dijjem gijhtedh mah dan ræhpaslaakan dijjen soptsesh soptsestamme, dijjieh lidie veaksehke jïh mavvas. Manne geerjene sjïdtem gosse govlem naakenh dijjeste jiehtieh ræhpasvoete dijjese gaarhkh jïh faamoeh vadta.

Mijjieh aaj aalkeme vielie psykiske healsoen bïjre soptsestidh. Mijjen noerh dan dovres jïh ibie reeskh dassedh ajve aktem dejstie goh. Mov vaajmoe tjyöre gosse noeri bïjre govlem mah eah leah ååjseme jieledh vielie. Ibie gåessie gih tjoerh orrijidh dan teeman bïjre soptsestidh. Tjoerebe dovteginie årrodh sinsætnan gosse jielede leevles domtoe, vuesiehtidh mijjieh pryöjjadibie jïh hoksem vuesiehtidh.

Gieries saemieh,

Sïjhtem garmerdidh dijjem mah saemien jieledem aarkebiejjien jååhkesjieh. Dijjieh mah saemien aajmoem vuesiehtieh saaht gusnie dijjieh lidie: stoerre staarine jallh smaave voenine.

Manne geerjene dan åvteste dïhte skaamoe mejnie daam håalemem nïerhkim, ij vielie diedtieh mijjen almetjh. Dam tjïelkelaakan vuejnebe gosse saemieh sijjen iemie sijjiem gaevnieh veartenen scenine. Mijjieh dam mijjen sisnie damtebe gosse mijjen tjeahpoe, mijjen tjoejh jïh mijjen vuelieh -, jååhkesjamme sjidtieh jïh lyjhkesuvvieh jïh sjollehtimmieaarvoem utnieh aaj saemien siebriedahken ålkolen. Viehkine jïjtjene kultuvreste maehtebe goerkesem jïh vïenevoetem bigkedh.

Buorre ođđa giellajahki!
Buorre ådå giellajahke!
Buerie orre gïelejaepie!

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!