Tjåanghkoeåvtehke,

Manne daam håalomem aalkam aktine aamhtesinie mïsse stoerre veanhtadimmieh utnebe jïh mij sæjhta mijjen åålmegem jïh mijjen siebriedahkem tsevtsedh tïjjen åvtese. Stoerredigkien nænnoestimmie aktem kommisjovnem tseegkedh mij edtja assimileradimmiem jïh ovreaktam goerehtidh mij lea dorjesovveme saemiej jïh kveenajh vööste Nöörjesne, sæjhta joekoen vihkeles årrodh gosse mijjen ektie histovrije edtja goerehtamme sjïdtedh  jïh soptsesovvedh abpe laantesne.Mijjieh aadtjen mijjen lahtestimmine båateme mandaatese Saetniesvoete- jïh måahtadimmiekommisjovnese gusnie mijjieh gaskem jeatjah tjïertestamme man vihkeles dïhte barkoe mij daelie edtja dorjesovvedh, hijvenlaakan jïh eensilaakan dorjesåvva. Mijjieh lahtestimmine båateme mij ållermaahta kommisjovnen nommem, mieriekrïevenassh, teemah jïh maahtoem dej gaskem mah edtjieh meatan årrodh kommisjovnesne. Maahta vååjnedh goh muvhten aejkien dle daerpies måjhtajehtedh mijjen siebriedahke lea seamma gellielaaketje goh gaajhkh jeatjah siebriedahkh. Assimileradimmiepolitihke joekehtslaakan sjugniehtovvi sijjeste sæjjan jïh ij leah maa numhtie saemieh ajve aktine dååjrehtimmine tjahkasjieh daehtie baeleste. Maahta aaj årrodh gaajhkesh eah lastoem utnieh meatan årrodh dagkeres barkosne maam kommisjovne edtja darjodh daelie.  Daate akte bielie maam mijjieh tjoerebe jååhkesjidh jïh meatan utnedh.

Mijjieh aaj mijjen lahtestimmesne jeahteme dovne gïele- jïh kultuvremaahtoe lea daerpies gosse edtja saemiejgujmie govlesadtedh. Mijjieh aaj krïevebe kommisjovne lea jïjtjemse ryöjredamme aktem tsiehkiem gïetedidh gusnie vaejvie åvtetje aejkeste bæjjese bijjieskearan båata, maam ij aarebi gïetedamme. Aaj mijjieh dennie saemien siebriedahkesne tjoerebe ryöjredamme årrodh dïsse. Gosse mijjen almetjh edtjieh luhpiem åadtjodh ræhpaslaakan aamhtesi bïjre soptsestidh mah guhkiem tjeakoes orreme, dellie dïhte maahta tjarke domtesh gåaskodh. Maahta domtesh gåaskodh guktie ij leah maahteme veanhtadidh, maam ibie annje man bïjre daejrieh.  

Tjåanghkoeåvtehke;

Munnjien aaj vihkeles daah histovrijh eah edtjh ajve jïjtjene siebriedahkesne govlesovvedh. Leevles, mïrhke histovrijh assimileradimmiebaeleste eah leah ajve saemiej histovrijh. Dah leah akte bielie dehtie nöörjen, nasjonaale soptsesistie jïh nöörjen årrojh edtjieh aaj dam histovrijem damtedh. Munnjien vååjnoe goh saemieh jallh dïhte saemien lea vielie våajnoes daelie goh aarebi. Mijjen noerh jïh mijjen sïelth jienebh baalhkah dåastoeh, mijjieh saemieh vuejnebe mah leah meatan ovmessie reality-seerijinie. Ibie dan tjeakoes jielieminie dejtie mubpide almetjidie goh aarebi.Men, mijjieh akten digitaale tïjjen jielieminie, jïh mijjieh daamtaj vuejnebe guktie dïhte saemien daltesåvva ovmessie nedteforuminie. Gosse noerhtenöörjen plaerieh saemien aamhtesi bïjre tjaelieh, dellie ij guhkiem vaesieh åvtelen digkiedimmie lahtestimmiesijjine eevre båajhtoeh haaran gajvh. Mov mïelen mietie dle daate nedtenarrahtimmie maam saemieh daan biejjien dååjroeh, akte stoerre dåeriesmoere siebriedahkesne jïh akte aajhtoe demokratijen vööste. Manne vïenhtem gellie saemieh neajhkestieh meatan årrodh siebriedahkedigkiedimmesne daan narrahtimmien gaavhtan. Dah mah voejhkelieh vaanesovmh nåhkehtidh jïh båajhtoeh vuajnoeh staeriedidh, aaj vïssjehtuvvieh destie. Manne bïllem daate lea meatan mijjen almetjh låjjodh jïh dam im maehtieh jååhkesjidh. Saemien byögkelesvoete jïh saemien digkiedimmie leah vihkeles, dïhte mijjese faamoem vadta guktie jåerhkebe mijjen jïjtjedomtesen åvteste gæmhpodh, jïh dïhte meatan mijjen identiteetem bigkedh goh åålmege. Saemien gïele aaj joekoen vihkeles dennie nasjonaale siebriedahkedigkiedimmesne.Saemiedigkien leah veanhtadimmieh ihke Saetniesvoete- jïh måahtadimmiekommisjovnen barkoe sæjhta maehtedh dïrreginie årrodh juktie vaanesovmh jïh båajhtoeh mïelh nåhkehtidh. Mijjen lea håhkoe kommisjovnen barkoe sæjhta meatan årrodh baantide veaksahkåbpoe darjodh saemien jïh nöörjen siebriedahken gaskem, gusnie maehtebe goerkesem jïh goerkesadtemem bigkedh mijjen åålmegi gaskem.

Tjåanghkoeåvtehke;

Femunden-aamhtese vuesehte guktie daaroedehtemetïjje annje mijjen siebriedahkem klaerede.Dïhte aadtjen vihtiestamme Jillemesreaktavihtiestimmie Femunden  bïjre vuesehte daerpies båatsoelaakem orresistie gïehtjedidh. Jillemesreakta gyhtjelassh gihtjieh mejtie båatsoelaaken striengkies dïedte- jïh maaksoenjoelkedassh båatsose, Maadthlaaken jïh gaskenasjonaale konvensjovni vööste strijrieh. Jillemesreakta vuesehte laaken åvtebarkoeh aktem nåake histovrijen vuesiehtieh, jïh saemien båatsoe lea nåakebelaakan vuarjasjamme viertiestamme jåartaburrien ïedtjigujmie mïsse ij leah naan våarome darjodh. Raaktan daate bielie båatsoelaakeste lea tjaalasovveme akten tïjjen gosse daaroedehtemepolitihke lij jarngesne, jïh mij annje lea akte maajsoe mijjen siebriedahkide.

Jillemesreakta dan mænngan aktine sveekes besteles maedtieminie båata: “daerpies aktine revisjovnine båatsoelaaken njoelkedassijste dïedten jïh maaksoen bïjre dallatjinie”

Manne veanhtedem reerenasse bæjjese fulkie daam lahtesem Jillemesreakteste.

Seamma tïjjen daejrebe jienebh vuesiehtimmieh gååvnesieh mah vuesiehtieh mijjen jielemh jïh jieliemassedaerpiesvoete stuvresuvvieh laakijste jïh njoelkedassijste mah eah mijjen reaktah jallh mijjen eatnemegoerkesem krööhkesth.

Tjåanghkoeåvtehke;

Suehpeden daan jaepien reerenasse aavoesaerniem luejhtieji, Rørosen tjïelte Trööndelagesne meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse snjaltjen 1.b. raejeste. Røros njealjede åarjelsaemien tjïelte sjædta mij lea meatan reeremedajvesne. Røros akte joekoen vihkeles dajve dan åarjelsaemien gïelese, jïh gosse daelie meatan vaaltasåvva saemien reeremedajven sïjse, dellie dïhte joekoen vihkeles gïelen gaavhtan. Sjæjsjalimmie stuerebe nuepieh vadta åarjelsaemien utniehtidh goh akte jielije gïele aaj båetijen aejkien.Dååjrehtimmieh dejtie jeatjah tjïeltijste mah joe akte bielie reeremedajveste vuesiehtieh saemien gïele aktem jollebe statusem åådtjeme daejnie tjïeltine dan tïjjen mænngan. Manne ojhte daajram gosse tjïelth sijjiem vedtieh saemien gïelese jïh gïeleåtnose sjïehteledtieh, dellie gïele sæjhta bïehtsegidh jïh evtiesovvedh. Manne joekoen geerjene ihke mijjieh dej minngemes jaepiej aktem joekoen hijven evtiedimmiem vuajneme åarjelsaemien gïelen bïjre, gusnie joekoen doh noere almetjh aktem stoerre ïedtjem vuesiehtamme gïelem lïeredh jïh nuhtjedh. Mijjieh mijjen læhkoevaajtelassh Rørosen tjïeltese seedtebe jïh aavoedibie åarjelsaemien gïelen bïjre laavenjostedh jïh gïelem gorredidh jïh eevtjedh.

Tjåanghkoeåvtehke;

Saemien jïh jeatjah aalkoealmetjegïelh daelie gaskenasjonaale tsåatskelesvoetem åadtjoeh tïjjen åvtese. Ektiedamme nasjovnh (EN) leah nænnoestamme  2019 edtja Gaskenasjonaale jaepie aalkoealmetjegïelide årrodh. Manne dam stoerre earoem åådtjeme dam nammoehtamme tjirkijem årrodh dehtie arktiske regijovneste stuvremedåehkesne gïelejaapan, maam UNESCO stuvrie. Manne aavodem dan barkose mij vuertieminie. Gaskenasjonaale jaepie aalkoealmetjegïelide edtja dovne aalkoealmetjegïelh våajnoes darjodh jïh dejtie eevtjedh abpe veartenisnie abpe jaepien. Daan sjïekenisnie, jïh dennie guhkiebasse barkosne Vaajmoegïeleste, mijjieh aktine gïelereformine barkeminie mij edtja faamoem åadtjodh mubpien jaepien raejeste. Sïjhtebe gïelereformen strategijesoejkesjem gïetedidh goh aamhtese  stoerretjåanghkosne goeven daan jaepien.

Tjåanghkoeåvtehke;

Manne tuhtjem akte stoerre teehpeme gosse Interreg-prosjekte Saemien Gïelegaaltije – noerhtelaanti faage- jïh vierhtiejarnge saemien gïelide, orrije. Dïhte akte sjïere jïh vihkeles prosjekte mij laavenjassine åtneme gaskem jeatjah orre terminologijem jååhkesjidh, gïelem normeradidh, gïelesåjhtojne jïh raeriestimmine gïelen bïjre barkedh gaajhkine noerhtelaantine. Dïhte barkoe mij lea dorjesovveme Saemien Gïelegaaltijisnie dej minngemes jaepiej lea mijjese ikth vielie vuesiehtamme man vihkeles jïh dovres dagkeres laavenjostoe lea. Mijjieh akte åålmege raasti namhtah jïh mijjen gïelh eah dejtie nasjonaale staateraastide fulkh. Annje dle saemieh raasti dåaresth maehtieh sinsitnine soptsestidh dan saemien gïelen gaavhtan. Men gaajhkh gïelh evtiesuvvieh, jïh jis ibie aktem årgaanem utnieh mij orre teermh jïh normeradimmiem sjïehtede, jååhkesje jïh gïehtjede, dellie laanten åejviegïele sæjhta maehtedh tsevtsedh jïh klaeriedidh dejtie saemien gïelide tïjje doekoe. Ammes baakoeh jïh dïejvesh sijhtieh åtnose båetedh, guktie doh saemien gïeleutnijh raasten mubpene bielesne eah sïjhth vielie guarkedh. Mijjieh daarpesjibie reerenassh Nöörjesne, Såevmesne jïh Sveerjesne huksieh Saemien Gïelegaaltijem finansieradidh guktie dïhte maahta ihkuve öörneginie sjïdtedh jïh destie aktem jearsoes båetijem aejkiem saemien gïelide hoksedh. Manne gegkestem dïhte maahta akte saetniesvoete sjïdtedh mubpien jaapan, gosse gaskenasjonaale sijjesne aaj sæjhta tsåatskelesvoetem stuvredh aalkoealmetjegïeli tseahkan.

Tjåanghkoeåvtehke;

Njoktjen daan jaepien akte histovrijes heannadimmie sjugniehtovvi gosse skoltesaemien nommh dan ellen voestes aejkien jååhkesjimmiem åadtjoejin sijjienommelaaken mietie. Doh 12 voestes skoltesaemien sijjienommh leah daelie byjjeslaakan jååhkesjamme jïh tjaalasovveme Sentralt sijjienommeregisterisnie. Mieriedimmie sijjienommelaakese aktem lissiehtassem nænnoesti jarkelimmien tjïrrh mij baaja skoltesaemien nommh åtnasovvedh Åarjel-Varangeren tjïeltesne, gusnie stoerre bielieh tjïelteste leah skoltesaemien åtnoedajvh aerpievuekien mietie. Mov vaajmoe baahkene gosse ussjedem daan tïjjen raejeste sïjhtebe maehtedh skoltesaemien nommh vuejnedh kaarhtine jïh mænngan aaj tsïegline Åarjel-Varangerisnie. Dïhte viehkehte statusem lutnjedh gïelese, jïh manne gegkestem daate akte onne aalkoe akten jieliehtæmman jïh vuesiehtæmman skoltesaemien gïeleste aaj nöörjen bielesne dehtie aerpievuekien skoltesaemien dajveste.

Tjåanghkoeåvtehke;

Daelie stoerretjåanghkoe edtja regijovnereformem gïetedidh, mij sæjhta saemien gïelem, saemien kultuvrem jïh saemien siebriedahkejieledem tsevtsedh tïjjen åvtese. Daate aamhtese gellie haestemh åtna mah hijven raerieh kreava, jïh mijjieh vïenhtebe vihkeles fokusem utnedh guktie daate reforme sæjhta saemien ïedtjh gïetedidh, guktie mijjieh maehtebe hijven sjiehteles raeriejgujmie båetedh dan buaratjommesasse saemien siebriedahkese. Mijjieh vuejnebe regijovnereforme gaskem jeatjah sæjhta reeremem mijjen laanteste jïh vierhtijste tsevtsedh gosse lea eeke- jïh åtnoereaktan bïjre. Aaj vihkeles jïh daerpies måjhtajehtedh Saemiedigkie, goh saemien almetjeveeljeme årgaane, edtja aktem vihkeles råållam utnedh laavenjostosne dovne staatine jïh fylhkentjïeltigujmie siebriedahkeevtiedimmien bïjre.

Tjåanghkoeåvtehke;

Daejnie manne leam saemiedigkieraerien reektestimmiem barkoen bïjre åehpiedahteme. Gæjhtoe mov åvteste.

 

 

 

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!