Aellieh sjeavohth årroeh

Saemiedigkiepresidente Vibeke Larsen lea kronihkem tjaaleme vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine. 

DSC_1294.JPG

Ođas | Almmuhuvvon , ođasmahtton

Daan biejjien, nyjsenebiejjien, Saemiedigkie jïh Justijsedepartemeente aktem dotkemereektehtsem åehpiedehtieh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine. Reektehtsen våarome lea soptsestallemh faagealmetjigujmie jïh viehkieinstansigujmie Saepmesne, jïh kreajnohte guktie saemien leerhkehtallijh dåastoehtamme sjidtieh viehkieabparaateste. Mejtie lea tsiehkieh saemien siebriedahken sisnie jallh ålkolen mij gaavnoem vædtsoesvoeteste tsavtsa, aaj gïetesåvva.

Mijjieh Saminoren dotkemereektehtsem mujhtebe mij bööti 2015, mij reektehti raajan 49 % dejstie saemien nyjsenæjjijste lin vædtsoesvoetem dååjreme. Daah taalh mijjem tjarke ierielin, jïh teemam gïeregasse bïejin dan politihkeles biejjieöörnegisnie Saepmesne. Mijjieh daarpesjimh guarkedh man åvteste daate sjugniehtåvva?

Faagealmetjh jïh pollise lea vihkeles gïelh buakteme reektehtsisnie. Daerpies girmedh dah sijhtieh jïh væljoem utnieh laejhtehkslaakan jïjtsh barkoem jïh haestemh vuartasjidh. Jïjnje hijven barkoe faagesuerkesne dorjesåvva, men aaj stoerre haestiemidie tjuvtjiedieh. Viehkieabparaate aaj damta daate akte suerkie mij lea dïeves sjeavodsvoeteste jïh taabuvijstie. Gïerve ryöktesth gihtjedh vædtsoesvoeten bïjre. Men guktie akte båehtjierdæjja jeahta. «Jis doesth gihtjedh, almetjh duestieh vaestiedidh.»

Aaj tjïerteste sjïere haestemh gååvnesieh gosse leerhkehtallijh saemien maadtojne gaavnedieh.  Saemien årroji luvnie lea vuelege seahkarimmie pollisese jïh viehkieabparaatese. Daam faatoes seahkarimmiem tjuara tjoevkesisnie vuejnedh aktede tjarke daaroedehteme- jïh assimileradimmiepolitihkeste  saemiej vööste. Vååjnoe goh mijjieh aaj daennie suerkesne meatan guedtebe dam leevles aerpiem daaroedehtemepolitihkeste. Goh akte dejstie mah lin meatan studijisnie jeahta. «Im leah dan jïjnjem nöörjen byjresisnie barkeme, men vïenhtem mijjieh seahkarimmiem fååtesibie, ånnetji histovrijes vaejviej gaavhtan dan åvteste saemieh leah assimileradamme sjïdteme, dah leah noerhkesovveme daaroestidh. Ibie leajhtedh naan åejvieladtjh – gærhkoem jïh skuvlem jïh daejremevoetedotkijh, amma dagkerh almetjh mejtie mijjieh lïereme ibie edtjh leajhtadidh.»

Saemien gïele- jïh kultuvremaahtoe lea vihkeles daennie suerkesne. Itjmies persovneles mïedtelimmiej bïjre soptsestidh bööremeslaakan jïjtse ietniengielesne dorje akten viehkieabparaatese mij guarka mennie siebriedahkesne datne veasoeminie.

Mijjen akte gamte sjeavodsvoetekultuvre gelline dejstie saemien siebriedahkijste. Jeenjesh eah jååhkesjh jis naakenh vædtsoesvoeten bïjre bïeljelieh. Dïhte maahta abpe fuelhkien earoem fæjloedidh, jaa dagke aaj saemien siebriedahken earoem.  Maehtebe aerviedidh jeenjesh leah tjoereme jïjnjh vaassjegeajnoeh töölledh juktie dam ektie fasaadem steeredh. Læstadijanen åålmege lea vihkeles gellide saemide, men ij gåessie gænnah maehtieh reaktoe sjïdtedh gosse religijovne åtnasåvva juktie offerasse skaamoem jïh skåltoem vedtedh. Mijjieh tjoerebe doestedh dan bïjre bïeljelidh. Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine ij leah akte privaate aamhtese maam edtjebe sisnjelds loetedh. Åtnoe vædtsoesvoeteste lea luhpehts, jïh reaktasysteeme mestie aaj mijjieh saemieh akte bielie, edtja dam gïetedidh.

Mijjieh aaj daarpesjibie mytam dan veaksehke saemien bïjre nåhkehtidh, mij edtja gaajhkem töölledh. Tjoerebe nåhkehtidh dejtie gaertjies vuajnojde mah jiehtieh saemien nïejth jïh nyjsenæjjah edtjieh vædtsoesvoetem sijjen lïhkemes fuelhkeste töölledh. Mijjieh siebriedahkem daarpesjibie gusnie seahkarimmiem åtna jïjtse raastide jïh gusnie ij naan vædtsoesvoetem jååhkesjh.  Ij gåaredh dam fer daamtaj jiehtedh: dïedte vædtsoesvoeten jïh daaresjimmiej åvteste lea daaresjæjjan luvnie, ij leerhkehtallijen luvnie.

Daejnie reektehtsinie libie aktem sïllem guhkiebasse vaalteme juktie vædtsoesvoeten vööste gæmhpodh lïhke fuelhkine saemien siebriedahkesne. Ij vaenebe vædtsoesvoete sjidth jalhts dotkeme teeman bïjre, men mijjieh viehkiehtibie taabuvh teeman bïjre tsööpkedh gosse mijjieh dam ræhpaslaakan digkiedibie. Vïenhtem saemien siebriedahke lea riejries dagkeres digkiedimmiem vaeltedh.

Men ibie maehtieh daam barkoem oktegh darjodh. Doh göökte jaepieh mah leah vaaseme mænngan Saminor sov taalh åehpiedehti gaavnoen bïjre vædtsoesvoeteste saemien siebriedahkine,  ibie dan jïjnjem govleme staateles åejvieladtjijste. Daajroen gaavhtan maam daelie utnebe lea daerpies tjïelke råajvarimmiejgujmie. Men mijjieh vielie daajroem suerkesne daarpesjibie, ibie hov gaajhkem daejrieh maam daarpesjibie daejredh daennie suerkesne.

Saemiedigkieraerie sæjhta dam bæjjese fulkedh govlesadtemisnie staateles åejvieladtjigujmie. Tjoerebe tjyölkehke årrodh mijjieh sjïere råajvarimmieh daarpesjibie juktie daam dåeriesmoerem dåastodh, jïh mijjieh daarpesjibie mij akte daelie dorjesåvva. Gosse saemien åålmege lea riejries sjeavodsvoetem jïh skaamoem tsööpkedh, dellie stoerresiebriedahke ij tjoerh eevre sjeavodsvoetine vaestiedidh.

Vibeke Larsen

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!